Psühholoogia õpimapp

Postitame kõik iseseisvad tööd ajaveebi.


Täpsemad juhendid ja kirjeldused asuvad veebiõppekeskkonnas Moodle Psühholoogia kursuse all. Ülesande number vastab teema numbrile Moodles.


Ajaveebi peate registreerima keskkonnas EduFreedr
Väga hea videojuhend keskkonaga EdeFreedr ühinemiseks:




Postitustel tuleb kindlasti silmas pidada, et ülesande link tulen lisada postitusse.
NB! Mitte ajaveebi link! Selleks avad pealkirjal klikates ülesande ja siis kopeerid lingi. Videojuhises on see näidatud.
Näide 1: http://psyhholoogianaide.blogspot.com/2011/04/naidis.html

Selles postituses on ülesande link toodud esimeseks.
Samuti võib lingi lisada postituse lõppu.
Näide 2: http://psyhholoogianaide.blogspot.com/2011/04/ulesanne-1.html

Harjutamiseks:
Sisesta selle postituse lingiga tutvustav postitus. Vaata näidet 1.

Segaduse vältimiseks saad ülesandeid vaadata ka EduFeedr ülesannete kokkuvõttest.

---

---

Kontrollpostitus

Tee kontrollpostitus.
Lisa minu postituse link.

Õpimapp - milleks mulle see?

Õpimapp e ePortfoolio - ennastjuhtiv õppimine

Õpimapp näitab õppija arengut kursuse jooksul ning eneseteadvustamist ehk eesmärgipärane kollektsioon iseseisvatest töödest, mis näitab arengut läbi aja.
Selle eesmärgiks on, et õppija ise eesmärgistaks oma tegevuse, kavandaks oma õppimise ja hindaks oma tulemust.
Õpimapis on kindlasti koht eneseanalüüsil.
Mida õpimapp teile õpetab:

• planeerimisoskust;
• otsima ja koguma informatsiooni;
• enesehindamise oskust;
• valikute tegemise oskus;
• analüüsivõimet;
• õpitava seostamist reaalse eluga;
• kirjutamisoskust.

Õpimapi koostamine annab võimaluse sooritada töid enesele sobival ajal. Iga teema juures on loetelu ülesannetest, mida sooritada ja õpimappi lisada.

---

---

1. ülesanne

Valikuliselt:
- ideekaart: rahvapsühholoogia eripära;
- vennidiagramm e võrdlus: para-psühholoogia ja rahvapsühholoogia erinevus ja sarnasus.
Juhis asub Moodle - Psühholoogia - 12. teema


Kohustuslik:
- psüholoogiliste katsete (testide) analüüs.
Katsete lingid asuvad Moodles.

---

---

2. ülesanne

Närviimpulsi teekond

Kirjelda närviimpulsi levikut kehas, kui Sa oled katsunud tulist asja või keegi on Sind näpistanud.
St, et kuidas teade jõuab Sinu ajju ning kuidas aju käske jagab.

---

---

3. ülesanne

Miks tekivad tajupetted?

Iseloomusta tajupetteid.

Optilise illusioonid

---

---

4. ülesanne

 

Koosta ristsõna mälu kohta. Veebis on väga palju tasuta keskkondi, kus seda teha.

Postita ajaveebi, kas ekraanipildina, lingina või vistutades (embed kood).

---

---

5. ülesanne

Õpimappi testide analüüs

• lisa keskkond, kus testi tegid;
• kirjuta tulemustest;
• mida peaksid enda juures silmas pidama;
• kas midagi üllatas;
• mida teadsid juba varem jne.

Iga testi kohta tee eraldi analüüs.

NB! Testide leheküljed asuvad Moodles 5. teema all.

---

---

6. ülesanne

Õpimappi mõtlemistiili testi analüüs

• kirjuta tulemustest;
• mida peaksid enda juures silmas pidama;
• millele rohkem tähelepanu pöörama;
• kas midagi üllatas;
• mida teadsid juba varem jne.

Keskkondade lingid asuvad Moodles.
Sarnane ülesanne viiendaga.

---

---

7. ülesanne

Kirjuta enda kohta 10. lauset: Sinu emotsioonid erinevates situatsioonides

---

---

8. ülesanne

Leida Youtube.com põnev psühholoogiline video. Vistuta see ajaveebi ning kommenteeri toimunut.

Näiteks on Moodles 1. teema all olev video.

Väga hea videojuhend:

---

---

9. ülesanne

Kuulamistõkked

1. Võrdlemine
Võrreldes on raske kuulata, sest juureldakse, kumb pooltest on targem, asjatundlikum, kumb on rohkem kannatanud, kumb on suurem ohver jne. Kui teine räägib, mõtleb näiteks üks: „Mul on palju raskem olnud… Ta ei teagi, kuidas mina olen kannatanud”.
2. Mõtete lugemine
Mõtetelugeja ei pööra teise jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda. Ta otsib pisimaidki vihjeid, et jõuda tõe jälile: jälgib pingsalt partneri intonatsiooni, kehahoidu, pilku. Ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb, temast arvab: „Ta ütleb, et tahab aidata, aga tegelikult… Kindlasti vaatab ta, kui inetu soeng mul on… Küllap ma olen tema arvates rumal”.
3. Vastuseks valmistumine
Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Kogu tähelepanu on suunatud vastuseks valmistumisele: mõttes harjutatakse oma mõtte sõnastust ja kujutletakse, kuidas teine reageerib: „Mina ütlen seda, seepeale ütleb tema toda ja siis vastan ma nii… Kui ta noogutab, siis…”.
4. Sõelumine
Sõeludes kuulatakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu lastakse kõrvust mööda. Tähelepanu teravneb üksnes siis, kui kuuldakse olulisi märksõnu, kui muutub partneri emotsionaalne seisund või tuntakse ennast ohustatuna. Kui selliseid signaale pole, lastakse oma mõtetel uitama minna.
5. Siltide kleepimine
Sildikleepimisel on hämmastav jõud. Kui ristida oma vestluskaaslane mõttes võhikuks, rumalaks, virisejaks jne, ei pöörata tema jutule enam kuigi palju tähelepanu. Andnud kiirustades teisele hinnangu (ta on silmakirjalik, laisk, ebamoraalne jms), on kuulamine lõppenud. Hea kuulamisoskuse põhireegel aga ütleb: järeldused tehakse pärast seda, kui ollakse vestluskaaslase sõnumit kuulanud ja vaaginud.
6. Unelemine
Kuulatakse vaid poole kõrvaga ja partneri lausekatke vallandab terve hulga seoseid. Näiteks ütleb partner, et teda ähvardab koondamine, ja kuulajal tuleb meelde, kuidas tema sõber elas sama üle. Ta hakkab meenutama pilti päevast, mil sai seda teada ja kuidas kõik edasi läks.
Mõtted kipuvad kõrvale kalduma iseäranis siis, kui ollakse mures või väsinud.
7. Samastumine
Samastumistõket kasutades tõlgendatakse kõike, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. Näiteks kurdab ta, et abikaasa ei mõista teda, ja kuulajale kangastub pilt sellest, kuidas ta oma abikaasaga tülitses, ja hakkab sellest kõnelema enne, kui teine oma jutu lõpetada jõuab. Kõik, mida partner räägib, tuletab meelde oma kogetut. Lõpptulemusena ollakse oma jutust nii hõivatud, et pole aega vestluskaaslast kuulata.
8. Nõuandmine
Vaid paar lauset partnerilt ja nõuanne on kohe olemas. Tulemus: vestluskaaslane tunneb end samamoodi kui enne või halveminigi, sest teda ei viitsitud ära kuulata ja ei tahetudki mõista.
9. Väitlemine
Põhitähelepanu on pööratud sellele, et leida teise inimese jutust see osa, millega ei saa nõus olla. Oluline on siin oma arusaamade pealesurumine. Partner tunneb, et teda ei kuulata, sest teisel poolel on alati vastuväide varuks.
Sageli kasutatakse irooniat, alandamist, tehes sapiseid märkusi, et teise arvamus ümber lükata.
10. Oma õiguse tagaajamine
Oma õiguse tagaajamine tähendab, et kasutatakse kõiki vahendeid (tõe moonutamine, karjumine, ettekäänded, süüdistamine, varasemad eksimused), et õigus endale jääks. Sellisel puhul ei taluta kriitikat ja nõuandeid, ennast peetakse eksimatuks.
11. Teema vahetamine
Jutt pööratakse uuele teemale siis, kui vana tekitab kas tüdimust või ebamugavust. Teine viis teemat vahetada on kõik naljaks pöörata.
12. Takkakiitmine
„Just, just… Täpselt nii… Ma tean, ma tean… Tõesti?” Eeltoodu näitab, et tahetakse partnerile meeldida. Ainus viis on kõigega nõus olla. Tegelikult kuulatakse vaid poole kõrvaga ja jutu sisusse ei süveneta.

Mina suhtlejana

1. Kas kõigi inimestega suhtled ühtmoodi? Vaevalt. Kellega Sa oled avatum, kellega suletum?
2. Kuidas Sa lood kontakte? Raskustega? Kuidas käitud võõras seltskonnas?
3. Kas suhtlemisstiililt oled agressiivne, alistuv või ennastkehtestav? Milline on Sulle kõige omasem? Too näiteid erinevate stiilide kasutamisest.
4. Kuidas Sa käitud konfliktsituatsioonis? Kuidas neid lahendad? Milline käitumine lahendab konflikti?
5. Kuidas on arenenud Sinu kuulamisoskus? Oled Sa kuulnud kuulamistõketest? Kui ei, siis loe lisamaterjali. Kirjelda enda kuulamistõkkeid erinevate inimestega suheldes.
6. Kirjelda ennast suhledes erinevates situatsioonides, kui Sa oled laps (vanemate olemasolul), sõber, vanem, töökaaslane.
7. Küsi lähedastelt arvamust Sinu suhtlemisoskuse kohta. Mis läks Sinu arvamusest lahku.
8. Kas Sa armastad virtuaalselt (MSN, Skype jne) suhelda? Kui tihti suhtled? Kui pikalt?

Ära pane analüüsile numbreid ette, kirjuta kui juttu.

---

---

10. ülesanne

I Venni diagramm - kliiniline psühholoog ja psühhiaater
Mille poolest erinevad ja sarnanevad kliinilise psühholoogi ning psühhiaatri töö.


Veebipõhise Venni diagramm tegemise õpetus asub SIIN

Näide:






---

---

Eneseanalüüs

Kirjuta enesehinnang:

1. Mida õppisin õppimappi koostades?
2. Missugune töö meeldis mulle kõige rohkem ja miks?
3. Mida teeksin paremini?
4. Kuidas mulle sobis sellise töö tegemine e õppimise viis?

---

---